«Elustunud noodid 2»

 

 

 

Detsembril 2020. a toimus Narva laste Loomemajas teine konkurss‑festival «Elustunud noodid 2».

Sel korral toimus festival online režiimis, mis oli osavõtjate jaoks väga ebatavaline. Festivali pärl peitus selles, et iga kollektiiv pidi helindama videovõtte «Eesti lossid». Nimetatud videoklipi autor on Narva Laste Loomemaja õpetaja Svetlana Tanailova. Määratud ajaks saabusidki audiofailid. Kahjuks polnud töid eriti palju, kuna kõigil kollektiividel polnud võimalust materjali lindistamiseks. Saabunud materjal aga rõõmustas žüriid, kes sel korral oli jagatud territoriaalselt. Žürii koosseisu kuulusid Anatoli Kirejev (autor, helilooja, ans «Freestyle» ja «Horizon» ekssolist), Riina Vohta (muusikamagister, Narva Lastemuusikakooli õpetaja) ja Ksenia Zemskaja-Tšertkova (Eesti Heliloojate Liidu liige, õpetaja). Oma sõltumatud arvamused edastasid nad korraldustoimkonnale, mis tegi kokkuvõtted toimunud konkurss-festivalist.

Kõiki töid (neid oli kokku 5) saate te kuulata meie kodulehel ning veenduda, et see oli tore ettevõtmine!


Žürii liikme Ksenija Zemskaja‑Tšertkova hinnangud tööde kohta. Kõik tööd olid nummerdatud, seetõttu ei teadnud žürii liikmed, kes esineb.

  1. Täielik sulandumine keskaega. Pärast video vaatamist on väga mõnus järellainetus. Kompositsioonis on veider mõistatus. Soov mõistatust lahendada viib kuulaja läbi ajastute, aeg pöördub tagasi ning kokkuvõttes kaob ajataju täielikult. Muusika lahustub täiesti eelmiste sajandite atmosfääris ning kustutab piirid praeguse ja möödunu vahel. Meist saavad ajarändurid. Muusikaline kompositsioon täiustab suurepäraselt videoülesvõtet. See on heli, mis väljendab suurepäraselt pidulikkust ning teemat ja sisaldab mineviku draamat, kangelastegusid, rüütleid ning nende südamedaame.
     
  2. Nagu teada, oli keskaegne muusika ühehäälne, seetõttu eriline tänu autorile sellise lahenduse ning ajalooviite eest. Päikeseline, helge meloodia mõjub kergelt ning annab võimaluse näha keskaegseid losse uue vaatenurga alt. Meenub fakt, et alates 7. sajandist said kindlusmajad suure tähenduse külade kaitsel, põllumajanduse ja karjamaade arengus - sel perioodil oli peamine jõukuse allikas just nimelt põllumajandus. Edasi saab pildi kujundada just muusika poolt edasiantava kaudu: lossi lähedal mängivad lapsed, künkal on kariloomad, külainimesed kiirustavad kuskile. Külaelanikku, vilepillil mängivat karjusepoissi ja meid, kaasaegseid linnaelanikke, ühendab vaimustus kindluste massiivsete kiviseinte vastu.
     
  3. Originaalne kaasaegne kompositsioon. Endis- ja nüüdisaegse õnnestunud süntees. Liim, mis ühendab eri ajastute pusle. Kirgas improvisatsioon, mis kannab positiivset laengut, kandub läbi massiivsete kindluseseinte. Vaatamata aja kiirele kulule, areneb materjal delikaatselt ja kiirustamata, mis on 2 minutiga küllaltki keerukas ettevõtmine. Sajandite vältel muutub kindluste välisilme, samuti muutub ka muusika. Iga ajastu kingib midagi omalaadset. Kingib ja siis muudab. Keskmine osa on kompositsiooni pärl. See on justkui esimene lapsepõlvemälestus lossist. Tahaks ära märkida, et kompositsioon asetub videoülesvõttele loogiselt ja selgelt, mis on oluline nüanss taustamuusika loomisel (või valikul).
     
  4. Saladuslikult, kuid maitsekalt. Mulle tundub, et kompositsioon ongi mingis mõttes kindlus. Muusikaga antakse edasi pisiasjadeni väjatöötatud loomisprotsess. See muusikaline kindlus kujutab endast märgatavalt rohkem, kui massiivsete kiviseintega hiigelsuurt ehitist, mis kaitseb selle elanikke. Selle kindluse sees on suur hulk väikseid saladusi. Seal on imetillukesi märkamatuid ruume, samuti ka hiigesuuri. Sattudes neisse ruumidesse ning liikudes ühest teise, sukeldud täielikult saladuslikku, hämarasse ning suurepärasesse keskaega.
     
  5. Keskajal oli elu täis ohtusid ning keegi võib kindlasti ka kinnitada, et on lossi pimedates koridorides ka kummitust näinud. Kindluse eesmärk oli ennekõike kaitsta selle elanikke. Antud kompositsioon viib kuulaja kaugemale süngetest ruumidest ja muremõtetest ning ühtäkki me oleme juba kõrgel vaatetornis. Ümberringi on hingematvad loodusvaated. Muusikaline kompositsioon paindliku rütmiga liigutab meid kergelt ja sujuvalt üles-alla nagu liiguksime arvukaid treppe pidi. Need trepid on pea alati keerdtrepid – väga kitsad ja ebaühtlaste astmetega: mõned neist on väga kõrged, teised jälle madalad. Tänu muusikale valdab meid romantiline meeleolu ning loss ei tundugi sünge ja hirmutav. Vastupidi – loss näitab meile midagi erilist. 

     


Nüüd aga kohtadest:

 

  • Esimese koha andis žürii üksmeelselt kahele kollektiivile - Narva-Jõesuu Laste Muusika‑ja Kunstikooli Vanamuusikaansambel «OLOR», (vanem rühm, õpetaja Lada Švan) ja Narva Laste Loomemaja muusikastuudio «Labürint», ( õpetaja Igor Zemski).
     

    Narva‑Jõesuu Laste Muusika-ja Kunstikooli ansambel «OLOR»,
    vanem rühm, õpetaja Lada Švan

     

     

    Narva Laste Loomemaja muusikastuudio «Labürint»,
    õpetaja Igor Zemski

     

 

  • Teist kohta jagasid omavahel Emmaste Plokkflöödisõbrade (Hiiumaa) õpilane Hanna Clara Udikas, (õpetaja Karina Käär) ja Narva-Jõesuu Laste Muusika-ja Kunstikooli Vanamuusikaansambel «OLOR», (noorem rühm, õpetaja Lada Švan).
     

    Hanna Clara Udikas, Emmaste Plokkflöödisõbrad (Hiiumaa),
    õpetaja Karina Käär 

     

     

    Narva‑Jõesuu Laste Muusika-ja Kunstikooli ansambel «OLOR»,
    noorem rühm, õpetaja Lada Švan

     

 

  • Kolmanda koha saavutas Narva Muusikakooli (kooriosakond) Plokkflöödiansambel «ALLIKAMA», (õpetaja Lada Švan).
     

     

    Plokkflöödiansambel «ALLIKAMA»,
    õpetaja Lada Švan

     


Kõik konkurss-festivalil osalenud said osalemise eest auhinnad. Väga meeldiv on see, et see väike, kuid väga vajalik ettevõtmine ühendab sellise ärksa muusikariista nagu plokkflööt, armastajaid. Pärast festivali oli kõigil osalejatel võimalus kuulata plokkflöödimeistri ja – õpetaja Taavi Mats Utti loengut plokkflöödi ajaloost Eestis.

 

Tahame väga, et festival jätkaks tegutsemist! 


 

Igor Zemski
festivali korraldaja


 

Muusikafestivali toetas: Eesti Kultuurkapital Narva Linnavalitsus