Huviringides osalemine on lastele heaks võimaluseks arendada oma andeid, vastutustunnet ja suhtlemisoskust. Seal käies kohtuvad nad teiste laste ja täiskasvanutega, õppides sealjuures suhteid looma, koostööd tegema ja keerulisi suhtlusolukordi lahendama.

 

Lapsed saavad huviringis või treeningutel käies kogemusi oma aja planeerimisest ning muutuvad ka iseseisvamaks. Ja loomulikult õpivad nad midagi uut – arenevad need oskused, millega lasteaias või koolis põhjalikult ei tegeleta. Kui lapsel ei lähe koolis õppides hetkel kõige paremini või kui tal on keerulised suhted klassikaaslastega, siis põneva hobiga tegelemine annab palju positiivseid emotsioone ja aitab lapse stressi maandada.

 

Kuidas huviringi valida?

Lapse huviringi valikul on kõige olulisemaks põhimõtteks arvestada lapse sooviga – laps võiks tegeleda sellega, mis teda innustab. Tema enda loomulik huvi on see, mis hoiab motivatsiooni ka siis, kui ringis või trennis käimine muutub vahel igavaks ja tüütuks.

Paljude laste juures on juba varasest east võimalik märgata nende andeid ja tugevaid külgi, mida saaks huvitegevuse kaudu edasi arendada. Enamasti on lapse anded ka tema uudishimu aluseks ja siis on hea valida huviring just nende põhjal. Kui lapsele hakkab aga meeldima mõni ala, milles ta hetkel veel väga osav pole, kuid soovib seda õppida, siis võiks lasta tal sellega tutvust teha proovitunnis ja kui see talle sobib, siis lastagi tal õppida midagi täiesti uut. Peamine on see, et lapse enda jaoks oleks tegevus meeldiv ja huvitav, ükskõik kas see on siis tema tugevus või mitte.

 

Väikelapsega huviringi

Lasteaialapse päevakoormust arvestades võiksid vanemad mõelda, kas tal on üldse vaja lisaks lasteaias toimuvatele tegevustele veel mõnes huviringis käia. Kui laps käib lasteaia poolt pakutavas ühes kuni kahesringis või treeningus ja on seejuures ise rõõmus, võiksid ka vanemad olla olukorraga rahul ega peaks ilmtingimata otsima lapsele veel arendavaid huviringe väljaspool lasteaeda. Vanemad võiksid meeles pidada, et lasteaialapse arengus on oluline koht vabal mängul, teiste lastega suhtlemisel ja omaette olemisel. Kui lapsele jääb peale lasteaiapäeva piisavalt aega rahulikuks olemiseks ja puhkamiseks ning vanemad näevad, et tal on ikka veel piisavalt energiat tegutseda ja huvi mõne põneva tegevuse vastu, siis võib lapsega koos leida sellise huviringi, kus käimine talle meeldiks.

 

Huviringid algklassilastele

Ka algklassilaste igapäevaelu korraldades on sama põhimõte, et esmajoones vajab laps piisavalt aega, et rahulikult koolis käia, koduülesandeid teha, perega suhelda, puhata ja omaette olla. Edasi võiks juba koos lapsega arutada, mitmes huviringis osalemiseks jääb tal veel jõudu ja tahtmist. Koolilastele on väga hea pakkuda vaimsele pingutusele lisaks mõni füüsilist tegevust pakkuv treening, kus nad saavad liikuda ja ennast ka välja elada. Või leida lapsele huviring, kus ta saaks tegeleda mõne loomingulise tegevusega, õppides oma mõtteid ja tundeid näiteks kunstiliselt väljendama. Igal juhul võiks algklassilapse elus olla vähemalt üks ehk isegi kaks kuni kolm huviringi, mille tegevuses ta osaleb.

Vanemate ülesanne on last igati toetada huviringis või trennis käimisel. Sundimise asemel peaks vanemad last innustama ja tunnustama. Vanema huvi lapse tegevuste vastu on oluline, sest lapsed vajavad, et ema ja isa neid kuulaks ning et käiksid vaatamas nende huvitegevusega seotud esinemisi, võistlusi ja näitusi. Oluline on, et vanemad suhtleksid ka õpetaja, treeneri või juhendajaga, kes lapse heaolu huviringis tagavad.

 

 

Auli Andersalu‑Targo
Koolipsühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja Perekeskus Sina ja Mina